Tagasiside kursusele ja enesehinnang

14. mai 2009
  • mida uut sellel kursusel õppisin?

See kursus oli tohutu õppimine. Peamine õppimine oli kindlasti see, et e-kursuse disainimine avatud õppematerjalidega on täiesti võimalik, piiranguid pole, saab kasutada tekste, slaide, videot, helifaile, ühistöövahendeid jne. Siiani mul sellist kindlust polnud, et õnnestub kogu kursus niimoodi läbi viia. Rida vahendeid, millele õppejõud tähelepanu juhtis ja kasutama ärgitas, on tulevikus ilmselt väga ja väga kasuks.  LeMill on ilmselt üks neist, mida tulevikus kindlasti kasutama hakkan. Sain avara pildi, kui palju võimalusi on kursuste ja õpiobjektide loomiseks avatud õppematerjalidega. Sain juurde ka rea praktilisi oskusi erinevate vahendite kasutamiseks. Ja ka rea kasutajanimesid ja paroole….. Õppisin ka õppejõu tegevusest. Kuidas õppematerjale reastada, kuidas õppijat vajaliku allika juurde juhtida, kuidas suhelda jne. See oli väga väärtuslik kogemus. Õppisin ka ennast paremini tundma. Õppija rollis olla on alati väga tervistav. Samuti näha, kuidas kolleegid õppija rollis toimetavad. Nii et kui kokku võtta, on minu jaoks peamine õppimine ja väärtus terviku tunnetamine avatud õppematerjalidega õpivara loomisel ja kursuse jooksutamisel.

  • kui palju nädalas keskmiselt kursuse tegemiste peale aega kulus?

Ma ei töötanud stabiilselt. Kui nokitsema hakkasin ,siis ikka tunde ja tunde. Mõni pühapäev läks ikka täiega. Nii et stabiilset nädala töötundide arvu ma öelda ei oska, ehk keskmiselt 6-8 tundi tuleb. Vahepeal, kui ei suutnud õpitööga toime tulla, kukkusin ikka väga ära, tundsin end saamatuna ja kohe jäi vahe vahele. Tekkis selline väike motivatsioonikriis, millest õppejõud siis jälle välja tiris (tänud selle eest, aasi oleks vist pooleli jäänudki!).

  • mis kursuse juures kõige rohkem meeldis?

Väga paljude minu jaoks uute võimaluste nägemine e-õppe rakendamisel ja nende kasutamisele juhtimine õppejõu poolt. Kahjuks ei saanud ma videokonverentsidest osa võtta, see oleks ka kindlasti kasulik kogemus olnud. Aga see aegade sobitamise asi on alati väga keeruline. Õppejõu suhtlemisviis ja tagasiside on samuti selline aspekt, mis kindlasti plusspoole peale kanda. Ja õppematerjalid loeksin samuti siia ritta.

  • mida tuleks järgmine kord teisiti teha?

Ehk peaks ajakava just kokkusaamiste (videokonverentsid, olema varakult kokku lepitud ja kursuse plaani pandud, siis saaks pikema jaa peale planeerida.

  • milliste teemade kohta oleks põhjalikumaid õppematerjale vaja?

Minu jaoks oli materjali küll ja veel. Niigi jäi osa pelgalt üleloetuks, süveneda ei jõudnud ja talletasin tuleviku tarbeks, et kui kursust hakkan püsti panema, siis otsin uuesti üles ja tuletan võimalused meelde.

Suur tänu, Hans, olen ikka tüki maad targem ja oskuste ning kogemuste võrra rikkam!

Hästi vahva kursus, mida võtan küll kõigile soovitada!

Päikeselist kevadet soovides

Sirje:-)


Oh, mis kaunis värviline maailm

3. mai 2009

Jõudsin nüüd ka jälle avatud õppematerjalidega tegelema. Kiired ajad, e-õppe materjalide valmimise tähtaeg 01. mai ja olin osanud teha 7 õnnestunud õpiobjekti taotlust ning tuli ka kahe e-kursuse meeskonnas panustada. Nüüd sellega ühel pool ja püüan jälle süveneda oma oskuste edenemisse avatud õppematerjalide temaatikas.

Sel nädalal käisin läbi siis esmalt SlideShare. Olin sellega eelmisel aastal sotsiaalse tarkvara kursusel tutvunud, kasutaja leidsin ka üles. Eelmisel aastal kompisime selle juhendi järgi läbi. Tuletasin meelde, panin ühe slaidika meelde tuletamiseks üles ja vaatasin, mis võimalusi sellega on. Saab slaide otsida ja üles panna, jagada, võimalus ka lisada MP3 helifail, samuti videoklippe YouTube-st. Kuna tekitasin massiliselt õpiobjektide jaoks MP3 helifaile. Teen lähiajal kindlasti ühe katsetuse, kus slaidikale väike loeng kaasa loetud. Nii et usun – sellega saan hakkama, kui kursusel vaja kasutada. Scribd ilmselt umbes samad võimalused. Tegin katsetuse inglisekeelse koolitutvustusega, kuid asi jooksis kinni, püüan hiljem uuesti. Võis olla liialt mahukas fail. Delicious samuti eelmisest aastast sotsiaalse tarkvara kursusest tuttav, kasutaja olemas, rida järjehoidjaid ka. Tegin meeldetuletuseks uue järjehoidja. Kuidas jagada, vist ikka ei tea, ga see on uuritav. Sellega saan ka loodetavasti toime, kui vaja kasutada. Nüansse ilmselt siiski ei mäleta, vaja vanad õppematerjalid siis üle käia. Pageflakes jälle natuke tuttav, sotsiaalse tarkvara kursusel oli see meie klassiruum, kogusime sinna õppijatena oma iseseisvaid töid kokku. Päris mugav- kõik ühes kohas. Ise ei ole kasutanud, aga tean, et on tuttavaid, kes seda teevad ja on väga rahul et oluline info ühes kohas. Pean eelmise aasta õppimise näitel seda päris heaks töövahendiks. Aga ei saa öelda, et ise kursuse loomisel kohe väga kasutada oskaksin.

Milliseid Veeb 2.0 vahendeid olen senini õppetöös kasutanud?

Olen kasutanud SlideShare, Flikcrit ja YouTube, oma suletud õpikeskkonna kursustele linkinud selat salidikaid, fotosid, klippe.

 Mida kasutaksite, kui peaksite kokku panema terve Veeb 2.0 vahenditel põhineva kursuse?

Jõudsin küll selle kursuse käigus taas arusaamisele, et minu jaoks pole vist veel aeg küps täiega avatud kursust koostada. Alles olen suutnud kohaneda formaalsete keskkondadega. Sealt edasi peavad vaim ja oskused natuke ikka veel avarduma, et avatud õppematerjalide peale üle minna. Õnneks pole mul mingeid probleeme oma vaimuvara jagamisega, nii et ses mõttes olen valmis. Aga oskusi jääb ikka väga napiks veel. Tean nüüd juba mõningaid võimalusi, mida kasutada saab ja oskan ehk mõnesid elemente kasutada, kuid pikk tee veel valmis kursuseni. Hansu kasutatud mudel tundus päris optimaalne. Ilmselt teeksin ka kursuse blogi baasil. Eelistaksin, et igal õppijal oleks oma blogi, need võiks vookogusse kokku tõmmata. Slaidikad SlideShares, teksti LeMillis, videod muidugi YouTubes, fotod Flikcris. Lisamaterjalid erinevatest paikadest. On veel rühmatöö võimalused Pbwikis, aga kasutanud veel pole.

• Kas teil on kogemust suletud õpikeskkonna (Moodle, IVA, VIKO jne) kasutamisel?

Olen kursusi püsti pannud Moodles ja enamiku IVA-s. IVA-s olen juba üsna kodus. Kasutanud õppijana juba sajandi algul. Ise aktiivselt kursusi koostanud ja vedanud alates 2004.a. Blakcboardi olen vaid õppijana kasutanud. Kursuse püstipanemise mudelit ja loogikat tunnen, metoodikas olen samuti kodus. Nii et neis keskkondades, kui võimalused tuttavad, probleeme ilmselt pole. Kui keskkond „jookseb“ ja on toetatud muidugi.

• Millised on Veeb 2.0 vahenditel põhineva avatud õpikeskkonna puudused teie jaoks?

Võimalusi on tohutult. Valikuvõimalus on raske. Puzzle kokkupanemise oskus, kuidas kursus kujuneb, praegu veel väga kasin. Üldiselt pean tunnistama, et mul pole veel pilti ees. Puudus ehk minu jaoks see meeletu klikkide arv, millega tuleb toimetada. Iga asi ise nägu, silme eest võtab päris kirjuks. Kohati ka inglise keele oskus takistuseks. Aga usun, et avatud õpikeskkonnal on tulevikuperspektiivi ja hakkan selle kasutamist kindlasti peatselt katsetama.

Nii et, arenemisruumi on veel kõvasti…


Liikuvad pildid

19. apr. 2009

Lõin YouTube’s kasutaja, mul seda varem polnud. Olin seda vaid videklippide otsimiseks kasutanud oma e-kursustele lisamiseks. Ja sealt on tõesti tohutu palju ja väga vahvaid asju minu õpetusvaldkonnas (turundus ja klienditeenindus) leida olnud. Nüüd siis enda esimene katsetus. Ise ma videot töödelda ei oska, sest pole vajadust olnud. Asi mugavuses, sest peres üks professionaalne filmimees, kes alati sellised tööd ära teeb. Oleksin võinud mõne ilusama ja töödeldud klipi üles panna, aga mõtlesin, et seekord mitte. Et seekord panen üles töötlemata nähtuse, mis mind, üsna palju ringi reisinud inimest, tõsiselt üllatas ja ütleskin lausa, et pahviks lõi.  Linnud õhtuses Rooma taevas. See otsatu arv erinevaid kujundeid, mida nad lühikeste ajavahemike jooksul moodustasid, oli vapustav vaatepilt. Ma ei kujutagi ette, mitmeidkümneid tuhandeid linde nende minutite jooksul korraga Rooma teavas oma tiibu sirutas ja häälitses. Klipile pole heli jäänud, sest linnud olid üsna kaugel ja liiklusmüra väga tugev. Nagu näha on filikatsetus väga amatöörlik ja töötlemata, vabandan selle pärast. Märksõnade valimise asi on ilmselt oluline ja seda ma kindlasti veel ei valda. Kui püüdsin enda pandud märksõnadega (inglise keeles) linnud, Rooma ja Itaalia otsida, oleks ilmselt klipp mingi 327 leheküljel välja tulnud. Kas siin mõnd erilist nippi nende märksõnade panemisel? Olen varem ka märksõnade järgi otsingut tehes ses osas hädas olnud.

Esietendus: Linnud

http://www.youtube.com/watch?v=wb_F3HYpXu4&feature=channel_page

Kaunist kevade jätku soovides

Sirje)


Flickr seljatatud

19. apr. 2009

Tegelesin nüüd enda lohutamiseks natuke ühe eelmise nädala tööga ja püüdsin Flickriga hakkama saada. Tundub, et sellega tulen toime. Litsentidega on ka, kui neid harjuda kasutama, ilmselt kõik selge ja seltused ilustui juures ka, kui meelest peaks minema. Mulle jäi küll üles küsimus, et kui annan teistel võimaluse oma fotosid kasutada, kas siis oleks mõtet need suuremahulistena üles panna, kvaliteet peaks ju siis parem olema?  Kuu maht, nagu aru saan, on piiratud, nii et sellest seisukohast jälle oleks suurema vajaduse korral mõttekas väikesemahulisi fotosid üles riputada?

Foto ise:

http://www.flickr.com/photos/23446718@N04/3455388120/in/photostream/


Ülesandega jännis

13. apr. 2009

Olen siin nüüd pikemat aega pusinud, aga ülesande täitmisega ikka hakkama pole saanud. Kartin Saksa VoiceThread juhendit lugedes tundus, et uuuhhh..lihtne, neli klikki ja asi olemas.  Registreerusin ja asusin ülesannet tätma. Foto tegemisega ja ülesapanemiseks töötlemisega sain hakkama. Kommentaare pole aga seni õnnestunud tekitada. Tahtsin parimat ja lindistasin kaunist linnusädinat, mis hommikusest õuest kosta oli, diktofonile. Sealt laadisin arvutisse heas usus, et saan helifaili fotole juurde panna. Aga VoiceThread programmiga tutvudes sain teadmise, et seda varianti ei saa kasutada. Jälle targem, aga sedavõrra nukram. Kaamerat mul pole ja mikrofoni abil ei õnnestunud  varasel unisel hommikul ka kommentaare teha. Mina ja tehnika…..Peale tööpäeva saab ehk taas asja juurde naasta. Kui ei õnnestu, siis ei teagi, millal jälle edasi pusida õnnetub, sest sõidan  ära päris mitmeks päevaks. Ilmselt jääb siis uute väljakutsete võtmine alles nädala lõppu. Aga foto sain üles ja vist ka avalikustatud.

http://voicethread.com/#e441759

Link miskipärast ei tööta, vist ikka on siis see ka nihu läinud.

Sügavalt ohates ja uuele töönädalale vastu minnes

Sirje


Uued reisimuljed avatud õppematerjalide maalt

22. märts 2009

Selle nädala lugemine ja lisatud linkide külastamine oli väga mahukas „suutäis”. Arvan, et ehk üheks ampsuks liigagi mahukas, vähemalt minusuguse võhiku jaoks.

Avatud õppematerjalide filosoofilise taustaga tutvudes tulid vägagi tuttavad filosoofide nimed ette, mõnegi nende teostega olen oma senise uurimistöö käigus tutvunud ja neid viidanud. Leian, et neil meestelt on ka õppekavateooria (mis minu uurimisvaldkond juba tosinkond aastat olnud) seisukohalt jõudnud palju tarku mõtteid. Vabahariduse ja rahvaülikoolide mõisted on ka varaemast tuttavad, avatud sisugagi olen Wikipedia kaudu juba mõnda aastat natuke tuttav. Vaba tarkvara liikumine ja kogukonnapõhine koosloome on minu jaoks küll täiesti uued asjad. Creative Commons litsentsid on tulevikus ilmselt igapäevane kasutusvaldkond, seetõttu oligi ilmselt viimane aeg nina natuke sinna sisse pista. Kõik kahjuks meelde niikuinii kohe ei jää. Peamine on – kohe kasutama , siis teadmine kinnitub.

Õppematerjalide ja autoriõiguste teema oli tõsine infoamps ja andis rea praktilisi teadmisi. Minu kui koolijuhi jaoks on alati olnud aktuaalne intellektuaalse kapitali asi. Et kas õppematerjalid, mis õppejõud õppetööks koostab, on õppejõu või kooli omand. Nüüd sain vastuse, et kui tööleping seda sätestab, siis on kooli omand. Sellega oleks nagu üsna selge. Aga meil on rida töövõtu- ja käsunduslepinguga õppejõude. Nende osas ma veel selgust pole saanud. Meie seisame oma töös ka pidevalt probleemi eest, et õpetajad ei soovi teha õppematerjale projektide raames, kuna kardavad, et need lähevad avalikku kasutusse ja konkurendid (koolid, õpetajad) saavad vaba juurdepääsu. Huvitav, kas meie ülikoolides / kutsekoolides / üldhariduskoolides juba töölepingutes õppematerjalide autorluse punktid sees. Või piisab, et õpetaja ametijuhendis punkt, et tööülesannete hulka kuulub õppematerjalide koostamine. 

Avatud sisulitsentside teema andis jälle tohutu suutäie uut infot, ei loodagi , et kõik meelde jääb. Selle nädala õppeülesanne loodetavasti aitab teadmist kinnistada.

Avatud õppematerjalide ja sisu kogude teema on natuke tuttav, tänu Wikipedia ja Vikipeedia kasutamisele. Minu jaoks on seni probleemiks olnud Vikipeedia usaldusväärsus. Minu arvates ei ole veel tõsiseid tegijaid kuigi palju. Ise olen ka ühe või kaks artiklit kirjutanud, aga ajaressurss ei võimalda tõsisemalt kaasa lüüa. Kuna kirjutan entsüklopeedia artikleid, kus ka viited algallikatele, võiksin ju ses osas kaasa lüüa, aga ju pole seni ka nagu erilist motivatsiooni leidnud. Topeltlitsentsi kasutamise kohta saadud teadmine Wikipedia Commons’is kohta oli väga kasulik.

Täielik õudus valdas selle nädala materjale lugedes selles osas, et siiani on küll kõiki internetist erinevatest allikatest võetud materjale kasutatud nagu jumal juhatab. Fotosid on ju ikka aeg-ajalt oma slaidikatesse hangitud ja erinevaid tekste refereeritud, jooniseid kasutatud, mõnikord ilma viitamata (kuigi viimased paar aastat olen püüdnud ikka algallika juurde tuua). Ega teadmatus vabanda! Mäletan küll, et juba mõned aastad tagasi räägiti e-õppe konverentsil CC-st ja rõhutati viitamise olulisust. Olen peale seda isegi pilgu peale visanud, aga ega eriti pole tähtsustanud. Meie haridustehnoloog on küll aeg-ajalt teema esile võtnud, kui e-õppe asju teeme. Jumal tänatud, olen ise kõik oma e-kursused ja õpiobjektid temaga koostöös teinud ja ses osas ilmselt võin küll loota, et me pole seal eriti eksinud kasutatud fotode ja videote osas. Enamasti oleme fotod ja videoklipid linkinud algallika juurde. Sellega on muidugi see probleem, et aeg-ajalt võetakse viidatud materjale maha ja siis pead igal aastal kõik ise üle käima ja vaatama, kas lingi taga ikka asi ka on. Ja eks olen endagi loodud tekste, jooniseid, mudeleid kas õpikutest, koolitustelt jne avastanud ilma viideteta teiste autorite õpikutes, e-kursustes, õpiobjektides. Mina sellest endale probleemi ei tee, olen loomult jagaja ja minu jaoks on peamine, et  õpetus parem saaks. Aga märkan sellegipoolest. 

Selle nädala praktiline ülesanne, mis oli seotud litsentside ühilduvuse teemaga, aitas saadud teadmisi tublisti kinnistada. Wikimedia Commons keskkonnast foto lisamine LeMill keskkonda õnnestus esimesel katsel ja sellega oli kõik selge, litsentsid olid nähataval.  Flickr keskkonnast  ei osanud algul täpsustatud otsingu linki üles leida ja ei saanud tükk aega aru, kust üldse litsentse näen.  Rõhuv enamus fotosid paistis olevat All Rights Reserved. Täpsustatud otsing aitas. Minu jaoks jäi üle küsimus, kas see, kuidas mina asja tegin (mis oli üsna tüütu ja aeganõudev tee) on õige. Nimelt leidsin kõigepealt sobiva foto, mille laadisin oma arvutisse. Siis moodustasin eraldi tekstifaili, kuhu kopeerisin aadressi ja foto nimetuse. LeMill keskkonda lisamiseks läks siis mõlemat faili vaja. Tegin praegu selle vea, et ei kirjutanud üles autorit ja lisasin autori asemel asukoha aadressi. Pärast materjale üle lugedes avastasin, et seal oli kohe selle kohta eraldi tähelepanujuhtimine sees, et kindlasti vaja autori nimi üles märkida.

Lingid lisatud materjalidele LeMill keskkonnas:

Capsule Hotel Osakas http://lemill.net/content/pieces/capsule-hotel-osaka-1/view

Salt Hotel http://lemill.net/content/pieces/salt-hotel/view

Hotell järvel http://lemill.net/content/pieces/hotell-jarvel-neuchatel/view


Reis LeMill keskkonnas

15. märts 2009

Sai reisitud veidi LeMill ja Wikiversity keskkonnas. Wikiversity tundub arenev keskkond olevat ja tuttavaid leidsin ka- Mardi ja Hansu. Praegu aga tundub, et enda töö seisukohalt on LeMill keskkond perspektiivsem. Esialgu tutvusin natuke kogukonnaga-päris tore ja kirju seltskond. Kahjuks on küll üsna üldhariduse ja akadeemilise hariduse keskne, kutsehariduse inimesi ei juhtunud ette. Ega otsingusõnad ka eriti võimalda ametiõppega seotud asju otsida. Toimetasin seal siis ka natuke. Tekitasin ühe kogumiku ja panin sinna ühe klienditeeninduse teema õppematerjali, õppeülesanded ja enesetesti. Slaide ei õnnestunud lisada. Kui õigesti aru saan, saab lisada ühe slaidi kaupa. Kui see nii on, on see lõpp-mahukas käsitöö -iga slaid eraldi failina üles laadida. Videoklipp on ka ühe õppeülesande juurde olemas, aga selle lisamiseni veel ei jõudnud, seega ei oska öelda, kas tulen toime. Tahaks teema juurde lisada trükitud materjale, selleni ka vee ei jõudnud. Aga tundus, et see ei ole raske. Siis panin üles veel kahe õppemeetodi kirjeldused. Kellegi teise loodud õppematerjalide muutmiseni veel ei jõudnud, nokitsen ses osas samuti veel edasi. Esilagu ei õnnestunud ka oma aine jaoks sobivaid materjale leida. Arvan, et LeMill on minu jaoks täiesti kasutatav, esimese mulje põhjal vähemalt tundub nii. Päris õpetlik ja kosutav reis oli.

Porfoolio:

http://lemill.net/community/people/sirjeker/collections/portfolio?type=resource

Meetodid:

http://lemill.net/methods/published